Eiliki Pukk
photography
OOTUS- LOOTUS- ARMASTUS
It takes a village to rise a child
Ootus – see on kõikehõlmav. Ootel on unistused ja soovid. Pulmapidu ja valge
kleit. Töö kodust väljaspool. Ootel on uus elu minu sees.
Ootan mõistmist ja toetust oma mehelt ja perelt. Iga päevaga on mul raskem
töötada. Õhku jääb puudu ja toit käitub maos kui hape. Väiksemad lapsed
vajavad üksteise võidu tähelepanu, suurem õnneks on juba ise toeks kui
paluda. Pere vajab toiduvalmistajat, aed hoolitsejat. Kevad tuleb roheliste
näppudega, ümarate munadega, kluksuvate kanadega. Loodus on ootel koos
minuga.
Lootus – see kestab, kuigi argipäeva tööd muudavad mind vahel möirgavaks
Mamazillaks. Ma ei taha olla kuri aga vahel pole enam jõudu loota, et kuuldi-
tehti-aidati. Loodan, et beebi on tugev ja terve. Jaotan mõttes toimetusi enne
ja pärast sünnitust lahtritesse. Ehk homme ma pole nii väsinud ja toitki seisab
paremini sees.
Armastus – see on ainus, miks talun neid minestuseni hirmu peale ajavaid
analüüse. Põhjus, miks tõusen voodist, kuigi heidaks parem talveunne, kuniks
aeg on käes.
Soovin väga olla see haldjalik kaunis naine nagu kujutatakse ootel olijaid
kunstipärastel fotodel. Puhanud ja rõõmus. Täiuslike lastega, kes ei virise ja
kindlasti kõikvõimsa, kuid hella mehega.
Vahel olengi :)
Oma neljandat last kandva Viivika nimel
Eiliki Pukk
Pärnumaa, kevad 2018
